Elektri börsihind on viimastel kuudel pakkunud kodutarbijatele ja ettevõtetele ohtralt kõneainet ning tänane olukord ei ole erandiks. Kui paljud meist on harjunud jälgima börsihinda vaid kiire pilguga, siis ootamatud ja järsud hüpped võivad mõjutada igakuist elektriarvet märgatavalt, kui pole teadlikult võetud tarbimise juhtimise meetmeid. Käesolev artikkel süveneb sellesse, miks elektri hind teeb järske liigutusi, millised on peamised mõjutegurid ja kuidas tarbijana sellistes olukordades targalt käituda, et vältida ebameeldivaid üllatusi kuu lõpus.
Mis põhjustab elektri börsihinna järske kõikumisi?
Elektri börsihind kujuneb Nord Pooli elektribörsil, kus pakkumine ja nõudlus kohtuvad igal tunnil. See on dünaamiline süsteem, mis reageerib reaalajas väga paljudele välisteguritele. Kui tarbijad märkavad, et hind teeb järsu hüppe ülespoole, on sellel tavaliselt konkreetne põhjus või mitme teguri kokkulangemine.
Üheks peamiseks mõjutajaks on ilmastikutingimused. Põhjamaade ja Baltikumi energiasüsteem on tugevalt seotud taastuvenergiaga, eriti tuuleenergiaga. Kui tuulevaikne ilm kestab mitu päeva, väheneb odavama tuuleenergia tootmine märgatavalt. Sellisel juhul peavad turule tulema kallimad tootmisüksused, näiteks gaasielektrijaamad või põlevkivijaamad, mis kergitavad koheselt ka kogu börsihinda.
Teine kriitiline tegur on tarbimise maht. Hommikused ja õhtused tipud, mil kodumajapidamised ja tööstused tarbivad korraga kõige rohkem elektrit, tekitavad suure surve tootmisvõimsustele. Kui nõudlus ületab mugavalt saadaoleva odava tootmise, tõuseb hind, et tasakaalustada süsteemi ja piirata tarbimist. Talvekuudel lisandub siia ka küttevajadus, mis suurendab üldist koormust ja muudab hinna äärmiselt volatiilseks.
Lisaks mõjutavad hindu ka elektriühendused ja nende hooldustööd. Kui mõni oluline kaabel (näiteks EstLink 1 või 2) on hoolduses või tehnilise rikke tõttu väljas, piirab see võimalust importida odavamat elektrit naaberriikidest. See tekitab kohaliku defitsiidi ja hind võib lühiajaliselt teha väga järsu hüppe.
Regionaalsed erinevused ja ülekandevõimsused
Oluline on mõista, et elektri hind ei ole igal pool ühesugune. Eesti kuulub koos Soome, Läti ja Leeduga ühte hinnapiirkonda, kuid sageli tekivad hinnavahed tulenevalt ülekandevõimsuste piiratusest. Kui Soome ja Eesti vaheline ühendus on maksimaalselt koormatud, võib hind Eestis kujuneda märgatavalt kõrgemaks kui Soomes, kuna me ei saa odavamat elektrit piisavas koguses sisse osta.
Samuti mängib rolli süsinikukvootide hind. Kuna suurem osa meie regiooni juhitavast tootmisest põhineb fossiilkütustel, siis CO2 kvootide hinna tõus tõstab automaatselt ka nende jaamade tootmishinda, mis kandub edasi börsihinda. See on pikaajaline struktuurne tegur, mis hoiab baashinna kõrgemana, kui see oli aastaid tagasi.
Kuidas mõjutab börsihind tavatarbijat?
Kui tarbijal on sõlmitud börsihinnaga leping, tähendab iga järsk hüpe börsil otsest mõju rahakotile. Kuid oluline on vaadata suurt pilti. Börsihind on tunnitariifne, mis tähendab, et isegi kui päeva keskmine hind on kõrge, võib päeva jooksul esineda tunde, mil hind on soodne.
Tavatarbijal on mitmeid võimalusi, kuidas nende hüpetega toime tulla:
- Tarbimise ajatamine: Kõige lihtsam ja efektiivsem meetod. Suure energiakuluga seadmeid, nagu pesumasinad, nõudepesumasinad ja elektriautode laadijad, tuleks kasutada tundidel, mil hind on madal.
- Targa kodu lahendused: Tänapäevased seadmed ja automatiseeritud süsteemid võimaldavad seadistada näiteks elektriauto laadimise või põrandakütte lülituma sisse vaid siis, kui börsihind langeb alla teatud piiri.
- Fikseeritud lepingu kaalumine: Kui turu volatiilsus tekitab liiga palju stressi või ei ole võimalik tarbimist ajatada, võib fikseeritud hinnaga leping olla stabiilsem valik, kuigi pikas perspektiivis võib see olla kallim.
- Energiasäästu investeeringud: Maja soojustamine, efektiivsemate kodumasinate ostmine või päikesepaneelide paigaldamine aitab vähendada üldist sõltuvust börsihinnast.
Tarbimise juhtimine tipphetkedel
Kui uudised teatavad järsust hinnatõusust, ei pea tingimata elektritarbimist täielikult lõpetama. See on aeg olla teadlikum. Tipptunnid, mil hind on kõrge, on tavaliselt seotud inimeste igapäevase rutiiniga – hommikul ärgates ja õhtul töölt koju tulles. Kui neil aegadel õnnestub vältida mitme suure tarbija üheaegset kasutamist, saab elektriarvet märgatavalt optimeerida.
Näiteks, kui elektriauto on ühendatud laadijasse, võib nutikas laadija katkestada laadimise täpselt selleks tunniks, kui börsihind teeb “hüppe”. See säästab märkimisväärse summa, arvestades, kui palju energiat auto laadimiseks kulub.
Korduma kippuvad küsimused
Miks on elektri börsihind kohati negatiivne?
Negatiivne elektrihind tekib siis, kui elektrit toodetakse rohkem, kui tarbijad suudavad ära tarbida. See juhtub sageli tuulistel ja päikeselistel päevadel, kui taastuvenergia tootmine on tipus, kuid nõudlus on madal. Tootjatel on kasulikum maksta tarbijatele elektri kasutamise eest, kui oma tootmisüksusi välja lülitada või kui nende toetusmehhanismid katavad kahjumi.
Kuidas ma saan jälgida elektri börsihinda reaalajas?
Eesti elektri börsihinda saab mugavalt jälgida mitme mobiilirakenduse kaudu, mida pakuvad nii elektrimüüjad kui ka kolmandad osapooled. Samuti on info avalikult kättesaadav Eleringi ja Nord Pooli veebilehtedel. Soovitatav on paigaldada rakendus, mis saadab teavitusi, kui hind ületab teatud taseme.
Kas peaksin börsilepingult fikseeritud lepingule üle minema, kui hind hüppab?
See sõltub teie riskitaluvusest ja tarbimisharjumustest. Kui teil on võimalik tarbimist ajatada ja te soovite pikas perspektiivis tõenäoliselt odavamat hinda, jääge börsilepingule. Kui aga teadmatus ja võimalikud kõrged arved tekitavad ebamugavust, võib fikseeritud leping pakkuda meelerahu. Tasub aga meeles pidada, et lepingu vahetus ei pruugi toimuda koheselt ja uue lepingu hinnatase võib olla kõrge.
Kui suur osa minu elektriarvest on börsihind?
Elektriarve koosneb kolmest osast: elektrienergia maksumus (börsihind pluss müüja marginaal), võrgutasu ja maksud (elektriaktsiis ning käibemaks). Börsihind mõjutab vaid esimest komponenti. Seega ei tähenda börsihinna kahekordistumine elektriarve kahekordistumist, sest võrgutasud jäävad samaks.
Tulevikuprognoosid ja turu stabiilsus
Elektriturg on läbimas suuri muutusi. Eesmärk liikuda taastuvenergiale on strateegiliselt õige, kuid see toob paratamatult kaasa lühiajalist volatiilsust. Mida rohkem lisandub süsteemi ilmast sõltuvaid tootmisvõimsusi ilma piisavate salvestuslahendusteta, seda sagedamini võime näha järske hinnakõikumisi. Olukorra stabiliseerimiseks on vajalik investeerida nii uutesse ülekandeliinidesse, mis võimaldavad elektrit piirkondade vahel paremini liigutada, kui ka energiasalvestitesse, nagu akupargid või pumphüdroelektrijaamad, mis suudavad hinda tasandada.
Samuti on oodata targa võrgu ehk “smart grid” tehnoloogiate ulatuslikumat kasutuselevõttu. Need süsteemid suudavad automaatselt juhtida tarbimist vastavalt tootmisele ja hinna signaalidele, vähendades vajadust tippkoormuse ajal kalleid jaamade käivitamiseks. See tähendab, et tarbijal endal ei pea olema vajadust pidevalt börsihinda jälgida, kuna kodumasinad teevad selle töö tema eest ära.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi elektri börsihind teeb täna järsu hüppe ja see võib tunduda ehmatav, on see märk toimivast turust, mis reageerib reaalsetele tingimustele. Teadlik tarbija, kes mõistab turu toimimismehhanisme ja kasutab ära tehnoloogilisi võimalusi tarbimise optimeerimiseks, suudab ka sellistes olukordades oma kulud kontrolli all hoida. Tulevikus, kui salvestuslahendused ja targad võrgud muutuvad tavapäraseks, peaks turu volatiilsus vähenema, pakkudes tarbijatele stabiilsemat ja prognoositavamat hinnakujundust.
