Mida silmas pidada juhatuse liikme lepingu sõlmimisel?

Juhatuse liikme lepingu sõlmimine on ettevõtte ja selle juhtorgani vahelise suhte õiguslik alus, mis määratleb vastutuse, tasustamise ja koostöö tingimused. Sageli eksitakse arvamusel, et juhatuse liikme puhul piisab vaid äriregistri kandest, kuid tegelikkuses on põhjalik ja läbimõeldud kirjalik leping vältimatu vajadus nii ettevõtte kui ka juhatuse liikme huvide kaitseks. See leping eristub tavapärasest töölepingust, kuna juhatuse liige on äriühingu juhtimisel suuremas vastutuses, kuid samas ei allu ta tööõiguse üldisele kaitsele, mida naudivad tavatöötajad.

Juhatuse liikme lepingu ja töölepingu olulised erinevused

Kõige sagedasem viga on juhatuse liikme käsitlemine kui tavalise töötajana. Äriseadustik sätestab, et juhatuse liige on osaühingu või aktsiaseltsi juhtorgani liige, mistõttu tema suhet äriühinguga reguleerib võlaõigusseadus, mitte töölepingu seadus. See on kriitilise tähtsusega nüanss, mida peab lepingu koostamisel arvestama.

Peamised erinevused, mida peate teadma:

  • Tööõiguslik kaitse: Töölepingu seadus kaitseb töötajat koondamise, tööaja piirangute ja puhkuse osas. Juhatuse liikme lepingus neid piiranguid ei ole. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda igal ajal ilma etteteatamise ja põhjenduseta, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
  • Alluvussuhe: Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, kuid juhatuse liige juhib ettevõtet iseseisvalt vastavalt äriühingu huvidele.
  • Vastutus: Juhatuse liikme vastutus äriühingu ees on oluliselt ulatuslikum. Ta vastutab solidaarselt kahju eest, mida ta on äriühingule tekitanud kohustuste rikkumisega.
  • Sotsiaalsed garantiid: Kuna juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus, ei ole neil automaatset õigust koondamishüvitisele, kui leping lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui pooled on selles eraldi kokku leppinud.

Lepingu peamised kohustuslikud ja soovitavad punktid

Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi ja arusaamatusi, peaks juhatuse liikme leping olema põhjalikult kirja pandud. Dokument peaks selgelt kirjeldama ootusi ja kohustusi.

Juhatuse liikme ülesanded ja vastutus

Lepingus peaks olema täpselt kirjas, milliseid funktsioone juhatuse liige täidab. Kuigi äriregistris on kirjas üldine esindusõigus, tuleks lepingus detailsemalt lahti kirjutada:

  1. Milliste otsuste tegemiseks on vajalik nõukogu või osanike koosoleku nõusolek.
  2. Milline on juhatuse liikme esindusõiguse ulatus ja piirangud.
  3. Millised on konkreetsed eesmärgid ja tulemusnäitajad, mida temalt oodatakse.

Tasustamine ja hüvitised

Juhatuse liikme tasu peab olema lepingus selgelt määratletud. Lisaks fikseeritud kuutasule on soovitatav sätestada ka tulemustasu alused, kui ettevõte soovib motiveerida juhatuse liiget saavutama konkreetseid ärieesmärke. Tasustamise puhul on oluline meeles pidada ka maksuaspekte – juhatuse liikme tasu on maksustatav sarnaselt palgaga, sealhulgas sotsiaalmaksu ja tulumaksuga.

Vastutus ja kahjude hüvitamine

Juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest kogu oma varaga. See on üks riskantsemaid aspekte juhatuse liikme rollis. Lepinguga saab küll täpsustada vastutuse piire, kuid oluline on teada, et seadusest tulenevat solidaarvastutust ei saa lepinguga täielikult välistada.

Samas on võimalik ja väga soovitatav leppida kokku vastutuse piiramises lepinguliste rikkumiste korral, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti tasub kaaluda juhatuse liikme vastutuskindlustuse sõlmimist, mis kaitseb juhatuse liiget juhuslikult tekitatud kahjude korral.

Lepingu lõpetamise tingimused

Äriseadustiku kohaselt võib juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda, sõltumata sellest, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu lepinguga. See tähendab, et juhatuse liige on alati teatavas ebakindlas olukorras. Seetõttu on äärmiselt oluline sätestada lepingus lõpetamise tingimused, mis kaitsevad mõlemat osapoolt:

  • Etteteatamistähtaeg: Isegi kui juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda, on võimalik kokku leppida mõistlikus etteteatamisajas või hüvitises, mida makstakse, kui otsus tagasikutsumisest tuli ootamatult.
  • Lõpetamise hüvitis: See on punkt, mille üle tasub läbi rääkida. Kas nähakse ette nn “kuldne käepigistus” ehk hüvitis lepingu erakorralise lõpetamise korral? See tagab juhatuse liikmele teatud majandusliku turvatunde.
  • Konkurentsikeeld: Sageli on ettevõtte huvides sätestada, et pärast lepingu lõppemist ei tohi juhatuse liige teatud aja jooksul töötada konkurendi juures. Sellise klausli kehtivuse korral tuleb sageli maksta ka hüvitist.

Sagedamini esitatavad küsimused (FAQ)

Kas juhatuse liikmel on õigus puhkusele ja puhkusetasule?

Kuna juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus, ei ole neil automaatset õigust 28-päevasele puhkusele ega puhkusetasule. Siiski on väga levinud tava sätestada juhatuse liikme lepingus õigus tasulisele puhkusele, mis on sarnane töölepingu seadusega. See tuleks kindlasti lepingusse kirja panna, et vältida hilisemaid vaidlusi.

Kas juhatuse liikmele saab kehtestada tööaega?

Juhatuse liige juhib ettevõtet ja tema tööaeg ei ole üldjuhul piiratud 40 tunniga nädalas nagu töötajatel. Küll aga võib lepingus kirjeldada ootusi kohaloleku või kättesaadavuse kohta, kuid rangelt võttes ei saa talle kehtestada töölepingu seaduse mõistes tööaja piiranguid või ületunnitöö tasustamist.

Kuidas toimub juhatuse liikme vastutus, kui ettevõte läheb pankrotti?

Pankroti korral hindab pankrotihaldur juhatuse liikme tegevust. Kui ilmneb, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata või teinud muid ebaseaduslikke toiminguid, võib juhatuse liige sattuda isiklikku vastutusse ettevõtte võlgade eest. See on tõsine õiguslik risk, mida ei saa lepinguga täielikult maandada.

Kas juhatuse liige võib samaaegselt olla ka töötaja?

Jah, juhatuse liige võib samaaegselt olla ka ettevõtte töötaja, kuid need peavad olema kaks eraldiseisvat suhet. See tähendab, et peab olema sõlmitud nii juhatuse liikme leping kui ka eraldi tööleping teatud konkreetse tööülesande täitmiseks, mis ei kuulu tema kui juhatuse liikme juhtimisfunktsioonide hulka. See on õiguslikult keeruline ja nõuab väga täpset dokumentatsiooni, et vältida maksuameti pretensioone.

Mida teha, kui juhatuse liikme lepingut üldse ei sõlmita?

See on väga riskantne. Kui kirjalikku lepingut ei ole, kehtivad ainult äriregistri kanne ja seadusest tulenevad üldised normid. See tähendab, et puuduvad kokkulepped tasu, vastutuse piirangute ja lõpetamise tingimuste osas. Vaidluste korral on keeruline tõestada, milles osapooled kokku leppisid, ning ettevõte võib sattuda hätta juhatuse liikme tegevuse kontrollimisel või tema tagasikutsumisel.

Õiguslike riskide minimeerimine ja lepingu haldamine

Leping ei ole pelgalt vormistamise küsimus – see on ettevõtte strateegilise juhtimise ja riskijuhtimise tööriist. Juhatuse liikme lepingut tuleks vaadelda elava dokumendina, mida on vajaduse korral võimalik muuta või täiendada vastavalt ettevõtte arengule ja juhtimisvajadustele.

Edukas koostöö algab selgetest ootustest. Enne lepingu allkirjastamist peaksid mõlemad pooled tegema põhjaliku taustakontrolli ja läbi rääkima kõik tundlikud teemad, sealhulgas vastutuse piirid ja võimalikud lahkumistingimused. Ärge jätke neid küsimusi juhuse hooleks või “suuliste kokkulepete” varju, sest pingelistes olukordades kipuvad need ununema või tõlgendusi muutma.

Soovitame alati kaasata lepingu koostamisel kogenud juristi, kes tunneb nii äriõiguse nüansse kui ka maksunduse eripärasid. Professionaalselt koostatud leping hoiab ära kulusid, mis võivad tekkida hilisemate vaidluste, kohtuteede või maksunõuete näol. Investeering juristi konsultatsioonile enne lepingu sõlmimist on alati väiksem kui kahjud, mis võivad tekkida valesti koostatud lepingu või lepinguta tegutsemise tagajärjel.

Lõpetuseks – pidage meeles, et juhatuse liikme roll on usalduspositsioon. Leping on vaid raamistik, kuid selle sisu peab peegeldama osapoolte tegelikku soovi teha pikaajalist ja vastastikku kasulikku koostööd. Ükski leping ei asenda head äritava ja ausat suhtlust, kuid läbimõeldud leping annab kindlustunde, et ootamatute olukordade tekkimisel on olemas selged reeglid, mille alusel edasi liikuda.